Eestis märgistatakse lemmikloomi mikrokiipidega. Kiipimine näitab hoolivust ja võimet kanda looma eest vastutust kogu tema eluaja. Mitmes omavalitsuses on koerte kiipimine ja registreerimine kohustuslik. Loomatauditõrje seaduses on säte, mis kohustab omanikke loomi märgistama.
Lemmikloomade märgistamiseks kasutatav mikrokiip on riisitera suurune biokapsel, mis kannab endas täiesti ainulaadset digitaalset 16-kohalist numbrikombinatsiooni.
Mikrokiip paigaldatakse spetsiaalse süstlalaadse instrumendiga loomale naha alla. Protseduur ei ole märgatavalt valulikum kui tavapärane süst. Naha alt on ta kiibilugejaga hõlpsasti leitav.
Mikrokiibi olemasolu saab kontrollida mikrokiibi lugejaga. Kiibi olemasolul ilmub kiibilugeja ekraanile kiibi number. Kui kiibi number on kantud registrisse, saab kiiresti tuvastada looma omaniku. Registrisse kandmata kiip on kasutu numbrikombinatsioon.Mikrokiip ei ole loomale ohtlik, kuna kiip ei kanna endas mingit laengut, ei väljuta kiirgust ega põhjusta kudede kahjustusi. Mikrokiip aktiviseerub ainult lugemisaparaadi toimel.
Mida nende andmetega peale hakata?
Mikrokiibitud loom kantakse loomaomaniku avalduse alusel üle-eestilisse lemmikloomaregistrisse www.lemmikloomaregister.ee, mis on seotud üle-euroopalise registri Europetnetiga. Loomaomanik võib kanda looma ise läbi riigiportaali „Kohalike omavalitsuste lemmikloomade registrisse“ www.llr.ee või paluda selleks kohaliku omavalitsuse poolt volitatud töötaja abi.
NB! Paljudes omavalitsustes on see kohustuslik. Tõukoerad peaksid olema ka Kennelliidu registris. Sinna kannab koera Kennelliidu töötaja.