Märgistamine

,

Eestis märgistatakse lemmikloomi mikrokiipidega. Kiipimine näitab hoolivust ja võimet kanda looma eest vastutust kogu tema eluaja. Mitmes omavalitsuses on koerte kiipimine ja registreerimine kohustuslik. Loomatauditõrje seaduses on säte, mis kohustab omanikke loomi märgistama.

Lemmikloomade märgistamiseks kasutatav mikrokiip on riisitera suurune biokapsel, mis kannab endas täiesti ainulaadset digitaalset 16-kohalist numbrikombinatsiooni.
Mikrokiip paigaldatakse spetsiaalse süstlalaadse instrumendiga loomale naha alla. Protseduur ei ole märgatavalt valulikum kui tavapärane süst. Naha alt on ta kiibilugejaga hõlpsasti leitav.
Mikrokiibi olemasolu saab kontrollida mikrokiibi lugejaga. Kiibi olemasolul ilmub kiibilugeja ekraanile kiibi number. Kui kiibi number on kantud registrisse, saab kiiresti tuvastada looma omaniku. Registrisse kandmata kiip on kasutu numbrikombinatsioon.Mikrokiip ei ole loomale ohtlik, kuna kiip ei kanna endas mingit laengut, ei väljuta kiirgust ega põhjusta kudede kahjustusi. Mikrokiip aktiviseerub ainult lugemisaparaadi toimel.

Mida nende andmetega peale hakata?

Mikrokiibitud loom kantakse loomaomaniku avalduse alusel üle-eestilisse lemmikloomaregistrisse www.lemmikloomaregister.ee, mis on seotud üle-euroopalise registri Europetnetiga. Loomaomanik võib kanda looma ise läbi riigiportaali „Kohalike omavalitsuste lemmikloomade registrisse“ www.llr.ee või paluda selleks kohaliku omavalitsuse poolt volitatud töötaja abi.

NB! Paljudes omavalitsustes on see kohustuslik. Tõukoerad peaksid olema ka Kennelliidu registris. Sinna kannab koera Kennelliidu töötaja.

Dokumendid ja tõendid

,

Koertele väljastatakse omaniku soovil kohalik vaktsineerimispass (vaktsineerimistunnitus) või Europass. Europassi saab väljastada ainult kiibitud loomale. Dokumendi või tõendi muudab legaalseks tema sidumine koera mikrokiibinumbriga. Europass on koeraga reisimisel Europass hädavajalik.

Passis peab olema kehtiv vaktsineerimine marutaudi vastu. Mõnedes riikides, näiteks Soomes, nõutakse ka tõendit, et koer on saanud ussirohtu ehhinokokkide vastu (ehhinokokoositõend) kuni viis päeva enne vastavale maale sisenemist.

Riigiti on lemmikloomade maale sisenemise nõuded erinevad ning need võivad ka muutuda. Soovitame tungivalt tutvuda sihtriigi reeglitega võimalikult varakult, et jõuaksite vajadusel teha tarvilikud uuringud, vaktsineerimised ja muud protseduurid, vältimaks olukorda, kus lemmikut ei lubata riiki sisse.

Toitumisalane nõustamine

,

Tasakaalustatud toitumine mängib olulist rolli lemmiku hea tervise säilitamisel. Kuna toidu valimisel peab arvestama looma tervislikku seisundit, kehakonditsiooni, elustiili ja vanust, võib õige toidu leidmine paljudest variantidest olla keeruline.

Kliinikus on saadaval mitme tunnustatud firma lemmikloomatoidud. Meie arstid ja abilised aitavad teie lemmikule valida sobiva toidu. Üle- ja alakaalulisus vajavad pikemat arutelu söötmise teemal. Ka teatud haiguste (südame- ja neerupuudulikkus, diabeet, maksahaiguse jne.) ravi eeldab põhjalikku toitumise ümberkorraldust.

Küüntelõikus

,

Koera peab küüntelõikusega harjutama vähehaaval. Algul lihtsalt tema varbaid ja küüniseid katsudes ning küünetange käppade juures klõbistades. Sellega peab kaasnema rohke toidu või maiustustega premeerimine. Lõigata tuleks pigem vähem kui rohkem.
Kui küünte lõikamine tundub võimatu ja koer koledasti protesteerib, võib tulla kliinikusse küüsi lõikama.

Lemmikloomatoitude ja tarvikute müük

,

Kliinikus on müügil erinevate tootjate poolt valmistatud tavatoidud.
Pakume Teie lemmikutele ka spetsiaalseid ravitoite, mida kasutatakse erinevate haiguste puhultoetava ravi osana. Sageli ongi ainsa võimalusena haiguse kontrolli all hoidmiseks spetsiaalne ravitoit.

Toidusarjad

  • Royal Canine: Veterinary Care Nutrition, Veterinary Diet Canine, Veterinary Ciet Feline
  • Hills: Science Plan, Prescription Diet
  • Specific: Veterinary exclusive
  • Applaws: kassikonservid

Lisaks pakume erinevaid hooldusvahendeid ja toidulisandeid

  • Vetplus sarja toidulisandid
  • Protexin toidulisandid
  • Ceva feromoonid kassidele ja koertele
  • Virbac kõrva- ja silmapuhastusvahendid, ravishampoonid
  • ICF kloorheksidiiniga tooted
  • Müügil on ka väike valik mänguasju ning muid tarvikuid (Flexi rihmad, kammid, kraasid, küünetangid jne.)

Eutanaasia

,

Lemmiklooma eutanaasia otsus on loomaomaniku kõige raskem otsus. Otsuse tegemisel peab olema määravaks looma heaolu. Kui looma vaimne või füüsiline heaolu põhjustab pigem pidevalt valu ja vaeva, siis on mõistlik kaaluda lemmiklooma eutaneerimst.

Ilma veterinaarse näidustuseta loomi ei eutaneerita.

Eutanaasia protseduur teostatakse anesteesias loomale. Protseduur on valutu. Omanik võib kogu protseduuri looma juures olla, enamasti eelistatakse jätta koeraga hüvasti siis, kui ta on saanud esimese rahustava süsti ja uinunud.

Sisehaiguste ravi

,

Sisehaiguste alla kuuluvad seedetrakti haigused, südame- ja vereringe haigused, hingamisteede haigused, endokriinorganite haigused ja kuse-ning suguorganite haigused.

Lisaks kliinilisele ülevaatusele kasutame haiguste diagnoosimiseks kujutavat diagnostikat (röntgen– ja ultraheliuuringut) ja erinevaid laboratoorseid uurimismeetodeid kohapeal.
Vajadusel saadame uuritava materjali edasi Saksamaale Laboklini laboratooriumi, Tartu Veterinaar-ja Toidulaboratooriumi või Eesti Maaülikooli laboratooriumi.

Mitmete uuringute (vereproov, ultraheli) tegemisel peaks loom olema eelnevalt söömata. Seega oleks soovitav, et omanik ei oleks lemmikut paar tundi enne kliinikusse tulekut söötnud.

Kirurgia

,

Sooritatavad operatsioonid:

  • Lemmikloomade steriliseerimine ja kastreerimine, keisrilõige ja emakapõletiku kirurgiline ravi
  • Seedetrakti operatsioonid, alates suuõõne ja hammaste kirurgiast kuni soolestiku probleemide kirurgilise lahendamiseni (võõrkehad ja kasvajad suus, maos, soolestikus või päraku piirkonnas)
  • Songaoperatsioonid (naba-, kubeme-, lahkliha- ehk perineaalsong)
  • Onkoloogilised operatsioonid (piimanäärme kasvajad, nahakasvajad jm.)
  • Operatsioonid kuseteedes (kusekivide eemaldamine põiest ja kuseteedest)
  • Haavakirurgia ja nahaplastika
  • Silmakirurgia  (silmlaugude korrektsioon, lau pöördumine, kolmanda lau näärme väljalangemine jm.)
  • Erakorralist operatsiooni vajavad patsiendid saadame edasi Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikusse

Laboratoorsed uuringud

,

Kliiniku laboris teostame peamised vere- ja uriinianalüüsid, naha- ja punktaatide tsütoloogia, nahakaaped, trihhogrammi ja dermatofüüttestid. Uuringute vastused  saab tavaliselt juba sama visiidi käigus.

Vajadusel  kasutame spetsialiseerunud  laboratooriumite abi. Saadame uuritava materjali edasi  Saksamaale Laboklini laboratooriumi, Tartu Veterinaar-ja Toidulaboratooriumi või Eesti Maaülikooli laboratooriumi.

Mida täpsemalt uurime:

  • Vereproovidest uurime puna- ja valgeliblede ning vereliistakute hulka , vere biokeemilisi näitajaid  erinevate haigusseisundite kindlakstegemiseks.
  • Määrame vere progesterooni taseme optimaalse paaritusaja välja selgitamiseks.
  • Diagnoosime verest vektorsiirutajate poolt põhustatud haigusi (puukborrelioos, anaplasmoos, erlichioos).
  • Uriinist ja punktaatidest määrame erikaalu, uurime setet, erinevate rakkude olemasolu ja  bakterikultuure.
  • Naha- ja kõrvauuringutel võtame erinevaid proove, et tuvastada parasiite, baktereid, pärmi- ja seeninfektsioone
  • Peennõelaproove (FNA) ning biopsiad võtame erinevatest moodustistest nii nahal kui organitest. FNA proovid saadame spetsialiseerunud laboratooriumitesse.

Meelespea omanikule:

  • Enne vereproovi andmist peab loom olema 12 h söömata, sest söömine võib vereproovi tulemusi mõjutada.
  • Pideva ravi korral (kilpnäärme ala- või ületalitlus, diabeet, epilepsia jne.) konsulteerida enne vereproovi andmist oma loomaarstiga (küsida mitu tundi peab jääma ravimite võtmise ja proovi andmise vahele).
  • Kui loomal on joomise või pissimisega probleeme, siis võimalusel võetakse visiidi käigus uriiniproov. Loom ei tohi vahetult enne visiidile tulekut pissida.

Ultraheliuuringud

,

Ultraheliga uuritakse organismi pehmeid kudesid. Ultraheli sobib hästi kõhuõõne ja seal olevate organite, kasvajate, kuseteede, suguelundite ja tiinuse uurimiseks.
Ultraheli on ohutu ja valutu diagnoosimisvahend, mis tavaliselt ei vaja looma rahustamist.
Tiinuse ultraheli on võimalik teha alates 24. tiinuse päevast.