• Õigeaegne sise- ja välisparasiitide tõrje tugevdab teie lemmiku immuunsüsteemi. Täiskasvanud koertele ja kassidele soovitame ussirohtu anda kord kvartalis. Kuni 6 kuu vanustele kutsikatele ja kassipoegadele on parasiitide tõrjet mõistlik teha iga kuu.
  • Vaktsineerimiseks palume  10 päeva enne visiiti teha parasiiditõrje (ussirohi). Siseparasiitide tõrje preparaate on saadaval tablettidena, pastana ja turja nahale tilgutatavate tilkadena.
  • Nõuetekohane vaktsineerimine nakkushaiguste vastu väldib teie lemmiklooma haigestumist nakkushaigustesse. Marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik.
  • Iga loomaomanik peaks regulaarselt kontrollima oma lemmiku kõrvu ja hambaid. Muutuste täheldamisel pöörduge oma loomaarsti poole.
  • Mikrokiipimine ja registrisse kandmine võimaldab kaduma läinud ja leitud loomade kiirema koju jõudmise. Mikrokiip paigaldatakse loomaarsti poolt looma kaela piirkonda naha alla. Kiibi olemasolu on vajalik ka loomadega reisimisel ja näitustel käimiseks. Paljudes omavalitsustes on loomade kiipimine tehtud kohustuslikuks.
  • Lemmikloomadega reisimiseks on vajalik nn Europassi olemasolu. Passi saab väljastada ainult märgistatud loomale. Paljudesse riikidesse reisimiseks kehtivad veel lisanõuded. Infot selle kohta küsi oma loomaarstilt või vaata SIIT

Lemmikute regulaarne suuhooldus aitab ennetada hambakivi teket ja sellest tulenevaid hambaprobleeme ning suuõõne haiguseid. Korralik suuhügieen vähendab ja parandab halba hingeõhku.

Parim kodune hooldus on regulaarne hambapesu, millega võiks alustada võimalikult varajases eas. Hammaste puhastamisest võiks saada igapäevane rutiinne protseduur.

Alustamine on imelihtne – muretsege oma lemmikule spetsiaalne kassile või koerale mõeldud hambahari (nt sõrmehari) või kasutage pehmete harjastega lastele mõeldud hambaharja (igale lemmikule oma hari). Hambapesu saab meeldivamaks muuta spetsiaalse kala- või linnulihamaitselise hambapastaga (nt Virbac ensümaatiline hambapasta). Inimeste hambapastad koertele ja kassidele ei sobi.

Alguses puudutage lihtsalt koera/kassi pead ja tõstke üles tema huuled, et nähtavale tuua hambad ja igemed. Masseerige igemeid ja igemepiire. Seejärel pange väike kogus hambapastat oma sõrmele ja laske koeral/kassil seda maitsta. Enamikele koertele ja kassidele linnuliha- või kalamaitselise hambapasta maitse meeldib ja nad võivad hambapastat isegi preemiaks pidada.

Järgmiseks tõstke üles koera/kassi huuled ja määrige väike kogus hambapastat sõrme või sõrmeharjaga koera/kassi hammastele ja igemetele. Kui koer/kass selle protseduuriga lepib, võite kasutusele võtta pehmete nailonharjastega hambaharja, mis on kõige tõhusam viis koera/kassi hammaste puhastamiseks. Pange väike kogus hambapastat pehmete nailonharjastega hambaharjale (vajutage hambapasta harjaste vahele) ja puhastage ettevaatlikult väikeste ringjate liigutustega üks või kaks hammast ja igemepiir. Hoidke hambaharja vastu hammast 45 kraadise nurga all. Iga kord puhastage järjest rohkem hambaid, kuni ühe protseduuri käigus saavad puhastatud kõik hambad. Tavaliselt kulub selleni jõudmiseks 3-4 nädalat.

Koera/kassi suud ei ole vaja avada. Keskenduge ühele suupoolele korraga ja ärge unustage tagumiste purihammaste pesemiseks kergitada koera/kassi huult. Puhastamist vajavad eeskätt hammaste põsepoolsed küljed, eriti igemepiir. Koerad ja kassid ei luba tavaliselt hammaste keelepoolseid külgi puhastada, kuid sinna ladestub hambakivi oluliselt vähem kui põsepoolsetele külgedele. Kui koer/kass lepib kõikide hammaste põsepoolsete külgede puhastamisega, võib püüda avada tema suud ja puhastada ka ülejäänud hambapindu. Kui koer/kass sellega ei lepi, piirudege ainult põsepoolsete külgede harjamisega.

Protseduuri lõppedes võite koera/kassi premeerida (nt Virbac Veggie Dent närimislehega). Kõige efektiivsem on igapäevane hammaste pesemine, sest see parandab suuhügieeni. Hammaste harjamine ülepäeviti hoiab olemasolevat suuhügieeni stabiilsena. Regulaarsele hambapesule hambaharja ja hambapastaga, võib hea suuhügieeni tagamiseks kasutada lisaks veelisandeid (Vet aquadent), närimislehti (Veggie Dent), kloorheksidiini suuloputuslahust (Hexarinse) ja kloorheksidiini geeli (Hexagel).

Küsige lisainformatsiooni oma loomaarstilt!

Kuigi lemmikloomadega reisimine on muutunud igapäevaseks nähtuseks, tuleb siiski teada lemmikloomadele ja nende dokumentidele esitatavaid nõudeid.

Enamus loomaomanikke, kes reisib koos lemmikuga, teab reisimiseks olulisi aspekte – lemmik peab olema kiibistatud, vaktsineeritud marutaudi vastu ning omama Euroopa Liidus aksepteeritud lemmiklooma passi.

Lemmiklooma pass on reisidokument ja see peab vastama Euroopa Komisjoni esitatud nõuetele – st on kõikides liikmesriikides ühtne. Passi peavad olema kantud omaniku ja looma andmed, tätoveeringu või mikrokiibi number ning andmed marutaudi vastu vaktsineerimise kuupäeva, kasutatud vaktsiini ja vaktsineerimise kehtivuse kohta.

Kasside, koerte ja tuhkrute vaktsineerimist marutaudi vastu nõutakse kõikjal. Vaktsineerimise kehtivusaeg algab kaitsva immuunsuse saavutamisega, mis toimub vähemalt 21 päeva pärast esmast vaktsineerimist ja kestab kuni kuupäevani, mille volitatud veterinaararst või ametlik veterinaararst on märkinud europassi. Korduvvaktsineerimist tuleb käsitada esmasena, kui see ei toimunud eelmise vaktsineerimise kehtivuse ajal,  korduvvaktsineerimise puhul, kui see on tehtud eelmise vaktsineerimise kehtivuse ajal, ei ole vaja järgida 21-päevast ooteaega.

Loomad, kes on marutaudi puutuvatest nõuetest vabastatud, on vähem kui 12 nädala vanused ja marutaudi vastu vaktsineerimata loomad või 12-16 nädala vanused loomad ning on marutaudi vastu vaktsineeritud, kuid marutaudi vaktsineerimine ei ole veel kehtiv.

Selliste kehtivat marutaudivastast vaktsineerimist mitteomavate lemmikloomade sissetoomine on lubatud ainult siis, kui sihtliikmesriik on Eesti. Teistesse EL liikmesriikidesse reisimiseks tuleb eelnevalt välja selgitada vastava sihtriigi nõuded, kuna selliste loomadega liikumise lubamine on jäetud iga liikmesriigi pädevusse. Vaktsineerimata loomade edasisaatmine Eestist teise liikmesriiki ei ole lubatud.

Koerte viimisel Ühendkuningriiki, Maltale, Iirimaale ja Soome tuleb koertele teha ka paelussi Echinococcus multilocularise vastane tõrje. Parasiiditõrje tuleb teha vähemalt 24 tundi, kuid mitte rohkem kui 120 tundi enne kavandatavat sisenemist nimetatud liikmesriikidesse . Parasiiditõrje peab tegema veterinaararst ravimiga, mis sisaldab piisavat annust prasikvanteeli või mõnda muud selleks ette nähtud litsentseeritud farmakoloogilist preparaati. Ussitõrje andmed kinnitatakse ravi teinud loomaarsti poolt europassi.

Rohkem informatsiooni loomaga reisimise kohta:

https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/reisimine/lemmikloomaga-reisimine

 

Ülekaalulisus on toitumise ja elustiiliga seotud haigus, mis on levinud nii kasside kui koerte seas, mida tuleb võtta tõsiselt. Ülekaalulisuse peamiseks põhjuseks on liigne söömine või vähene liikumine. On tehtud mitmeid uurimistöid, mis on tõestavad, et liigsetel kilodel võib olla meie lemmikute  tervisele ebasoodsad tagajärjed.  Probleeme, mida seostatakse ülekaalulisuse ning rasvumisega on palju, näiteks osteoartriit, südamehaigused, diabeet, reproduktiivhäired, teatud kasvajad, dermatoloogilised probleemid ja anesteesiaga kaasnevate riskide tõus.

Peamised ja sagedamini esinevad ülekaalulisusega seostatud probleemid koertel on elukvaliteedi ja –kvantiteedi vähenemine, ortopeedilised probleemid (osteoartriit, selgroolülidevahelise diski haigus, ristatisidemete rebend). Labradoride peal teostatud uuringud tõestavad, et ülekaaluliste koerte eluiga lühenes 1,8 aastat võrreldes normaalkaalus olevatega.  Lisaks eluea vähenemisele kurnavad ülekaalulisi eluajal funktsionaalsed muutused nagu kuumatalumatus, füüsilise pingutuse talumatus, hingeldamine, kõrge vererõhk, nõrgenenud immuunsus ning kusepidamatus.

Koera normaalkaalus hoidmine lükkab edasi osteoartriidi teket ning ülekaalulise osteoartriiti põdeva looma üleliigsetest kilodest vabastamise korral lonkamine ning valu vähenevad.  Osteoartriidi ravi sisaldab peamiselt valuvaigisteid ja soovitatavalt toidulisandeid, mis sisaldavad kasulikke ained toetamaks liigeste tööd. Mõningaid ravimeid tuleb manustada igapäevaselt ja ilmselt kuni koera elu lõpuni, kuid kaalu kontrolli alla saamine võib vähendada ravimi doose.  Ristatisidemete rebendi ravi on enamasti kirurgiline, kuid kahjuks võib olla operatsiooni maksumus suur löök omaniku rahakotile. Operatsiooni tulemuste säilitamiseks on väga oluline kaalulangetus ja kontrollitud liikumine (füsioteraapia).

Rasvumist on seostatud ka erinevate näitajate tõusuga veres (põletikumediaatorid, kolesterool, triglütseriidid jne), mis põhjustavad metaboolseid häireid ning endokrinopaatiaid. Need muutused veres võivad esile kutsuda erinevaid haigusi nagu pankreatiit (kõhunäärmepõletik) või diabeet. Ülekaalulistel loomadel on oluline vereproovist otsida vihjed tekkivale haigusele enne kui see välja kujuneb. Juba väljakujunenud diabeedi raviks on pidev veresuhkru taseme kontroll, insuliini süstimine kaks korda päevas, kontrollitud toitumine ja toidukogused, mis aga tähendab omanikule, et koera on keeruline kellegi teise hooleks jätta.

Kuigi koertel ei esine südamearterite lupjumist nagu inimestel, seostatakse ülekaalu ka muutustega kardiorespiratoorsüsteemis. Kõige ilmsemad on looma omanikule hingamisteedega seostavad probleemid nagu trahhea kollaps ja kõriparalüüs, mille tulemusena loomad hakkavad  norskama või tekivad erutudes ägedad köhahood. Liige kehakaal võib mõjutada südamerütmi, vererõhku ning mõnel juhul ka südamelihase varustamist hapnikuga.

Ligi 10% kliinikuid külastavatest kassidest on ülekaalulised kui mitte tugevalt rasvunud. Kassidel seostatakse ülekaalulisusega peamiselt diabeeti, kuseteede probleeme, osteoartriiti, subkliinilisi haigusi ning elukvaliteedi ja –kvantiteedi vähenemist.

Diabeet on kassidel üks enamlevinud ülekaalulisusega seostatud haigus. Ülekaalulisus pole mitte üks väga oluline faktor diabeedi väljakujunemisel, vaid liigsetest kilodest vabanemine on üks ravi komponetne ning võib aidata kaasa mõnedel kassidel lausa diabeedi kadumiseni. Kuna liigne rasvkude võib viia insuliini resistentsuseni, siis sellest vabanemine võib olukorra lahendada.

Ülekaalulisus ja sellega kaasnev stress kassidel on samuti üheks peamiseks põhjuseks, miks kassidel tekib alumiste kuseteede probleeme, mis tekitavad uriinis kristalle, liiva ja lõpuks kusekive. Samuti on uuringuid, mis tõestavad seoseid kasside rasvumise ja neerude struktuursete muutuste vahel. Keskkonna rikastamine ning tervisliku liikumise soodustamine aitab kassidel hoida normaalset kehakaalu ning ennetada kuseteede probleeme.

Nagu koertelgi, seostatakse osteoartriiti kassidel ülekaalulisusega. Kuigi tekkemehhanism pole nii selge kui koertel, on uuringuid,  mis tõestavad, et veres suurenenud põletikumediaatorite hulk on seotud liigeses tekkiva põletikuga.  Kassid ei satu nii tihti loomaarsti juurde lonkamisega kui koerad, kuid 90 %-l eakatest kassidest on röntgenoloogilisel uuringul märgata osteoartriidi tunnuseid.

Nahaprobleeme seoses ülekaalulisusega esineb kassidel rohkem kui koertel ja peamiseks mureks on kõõm, pulstunud karv ja selle all tekkiv nahapõletik.  Põhjuseks on suutmatus end korralikult hooldada kuna ei ulatuta pesema olulistesse piirkondadesse (sabaalune, nimmepiirkond jne). Kuna kassid on iseloomult väga puhtad loomad, siis see on neile suur stressi allikas.

Isegi kui ülekaalulisusega kaasnevate probleemide kliinilised tunnused puuduvad, on rasvunud loomade anesteesia riskid ja ravikulutused tunduvat suuremad. Samuti võivad ülekaalulised kassid stressi tõttu muutuda tõredateks ning agressiivsemateks omaniku vastu.

Ülekaalulisust on lihtne ennetada, kuid üleliigsetest kilodest vabanemine või selle tagajärgedega tegelemine nõuab rohkem tööd ja aega. Üleliigsetest kilodest lahti saamiseks on kaks olulist osa –  dieet ja liikumise suurendamine. Toitumise pool on toidu tootjate poolt tehtud omanikele lihtsaks ning loomadele ohutuks. Dieettoidud sisaldavad kõiki vajalikke aineid õiges koguses ja tasakaalus. Toidupakkide tagaküljel on välja toodud soovituslikud toidukogused vastavalt looma ideaalkaalule. Kõik kaalulangetuseks mõeldud toidud toimivad kontrollitud tingimustes.

Tavatoidu koguse vähendamine jätab organismi aga nälga ning võib tekitada looma tervisele lisa probleeme. Tuleb toita ideaalset, tervet looma, kes on peidus ülekaalulise looma sees, et ta püsiks terve ja elurõõmus veel mitmeid aastaid.

Füüsilise aktiivsuse tõstmine nõuab omanikult rohkem aega, kuid lemmikuga koos ajaveetmine tugevdab ka omaniku ja loomavahelist sidet. Toiduga mängimine, näiteks kassile ühest toa otsast teise krõbina loopimine, järkjärgult pikenevad jalutuskäigud koerale, mänguasjad jne. on vaid väike osa asjadest, millega on võimalik oma lemmiku kaal kontrolli alla saada.

Kui teie koer või kass on ülekaaluline, parandab kehakaalu langus oluliselt tema seisundit. Enda lemmiku kehamassiindeksit saate kontrollida allolevast tabelist.

Kui teie lemmiklooma KMI on suurem kui 5, peab ta kaotama liigse rasva, et vähendada liigestele langevat raskust.

Kuidas saab oma looma kehakaalu vähendada?

Kõik pereliikmed peavad olema kaasatud. Kaalu alandamine nõuab tugevat enesekontrolli ja see ei ole hea, kui teised pereliikmed või tuttavad pakuvad maiustusi teie selja taga!

Mõned nõuanded:

  1. Vaadake üle, millega te oma lemmikut toidate, kui palju toidate, kuidas toidate ja kui tihti toidate.
  2. Jätke söötmise eest vastutavaks üks pereliige, et tagada rutiini ja koguse järjepidevus. Julgustage teda kasutama kaalu, kui söödate looma kuivtoiduga.
  3. Pange kirja oma koera/kassi kaal nädalas, nii et kogu pere saab seda vaadata.
  4. Kaal ei pruugi kohe muutuda, kuid mingeid muutusi võib siiski märgata: mõõtke oma lemmikut mõõdulindiga otse esikäppade tagant ja tagumiste käppade eest. Tehke märkmeid, et edaspidi neid võrrelda.
  5. Hoiduge kiusatusest ja peitke ära kõik maiustused.
  6. Ärge lubage sõpradel, kolleegidel jt. oma lemmikule midagi pakkuda.
  7. Söötke mõne viivitusega söötmisseadmega või hajutatult, seda nii aias kui ka toa põrandal. See aeglustab söömist ja vähendab paluvate silmadega vaatamist.
  8. Alustage tubaste treeningutega, et soodustada kaalu langemist ja parandada lihasjõudu.
  9. Pidage meeles, et toitumisharjumuste muutmine kaalulangetuseks on efektiivsem kui treenimine.

Koertele mittesobivad söödad ja ohtlikud ained

  • Alkohoolsed joogid – võib põhjustada mürgistust, koomat ja surma.
  • Beebitoit – võib sisaldada sibulapulbrit, mis on koertele toksiline.
  • Suurtes kogustes söödetuna võib põhjustada ka toitumuslikke puudushaigusi.
  • Kala- ja linnuluud – võib põhjustada seedekulglas ummistusi või rebendeid.
  • Kassitoit- tavaliselt liiga suure valgu-ja rasvasisaldusega.
  • Šokolaad, kohv, tee – sisaldab kofeiini, teobromiini või teofülliini, mis võivad olla toksilised ning kahjustada südant  ja närvisüsteemi.
  • Tsitruseõli ekstraktid – võivad esile kutsuda oksendamist.
  • Rasvalõiked – võivad põhjustada kõhunäärmepõletikku.
  • Viinamarjad ja rosinad – sisaldavad toksilisi ühendeid, mis võivad kahjustada neere.
  • Humalad- põhjustavad hingeldust, südamekloppimist, kehatemperatuuri tõusu ja surma.
  • Inimeste raudasisaldavad vitamiinipreparaadid – võivad kahjustada seedeorganite seinu ja olla toksilised teistele organitele, sh maks ja neerud
  • Maks suurtes kogustes- võib tekitada A-vitamiini mürgistuse
  • Makadaamia pähklid- sisaldavad toksiine, mis võivad kahjustada seede- ja närvisüsteemi ning lihastikku.
  • Piim- sisaldab liigselt piimasuhkrut. Võib tekkida kõhulahtisus. Lemmikloomadele on saadaval laktoosivabad piimatooted.
  • Hallitanud või riknenud toit, toidujäätmed- võib sisaldada multitoksiine, mis põhjustavad kõhulahtisust ja kahjustavad siseorganeid.
  • Seened- võivad sisaldada toksiine, mis mõjuvad organismile, põhjustades šokki ja surma.
  • Sibul ja küüslauk (toores, keedetud või pulber)- sisaldab sulfoksiide ja disulfiide,  mis võivad kahjustada punaseid vereliblesid ja esile kutsuda aneemia. Kassid on tundlikumad kui koerad. Küüslauk on vähem mürgine kui sibul.
  • Virsiku- ja ploomikivid- võivad tekitada seedetrakti ummistuse.
  • Kartuli-, rabarberi- ja tomatilehed, kartuli- ja tomativarred- sisaldavad oksalaate, mis võivad kahjustada seede-ja närvisüsteemi ning kuseteid.
  • Toored munad (sageli)- sisaldavad ensüümi avidiin, mis vähendab biotiini (B-rühma vitamiin) imendumist. See võib viia naha ja karvkatte probleemideni. Toores munas võib samuti leiduda Salmonella’t.
  • Toores kala (pidevalt)- võib tekitada tiamiini- (B-rühma vitamiin) puuduse, mis võib põhjustada isutust.
  • Sool- suurtes kogustes viib paigast elektrolüütide tasakaalu organismis.
  • Kõõlused (suurtes kogustes)- põhjustab seedesüsteemi ummistust.
  • Suhkrutooted- võib viia rasvumisele, hambaprobleemidele ning suhkrutõvele.
  • Toidujäätmed- toitained ei ole tasakaalustatud. Neid ei või ratsioonis olla üle 10%.
  • Tubakas- sisaldab nikotiini, mis mõjutab seede- ja närvisüsteemi. Võib põhjustada südamekloppimist, minestust, koomat ja surma.
  • Pärmitaigen- võib paisuda ja tekitada gaase seedesüsteemis, põhjustada valu ning isegi mao- ja soolte rebendeid.