Eutanaasia

,

Lemmiklooma eutanaasia otsus on loomaomaniku kõige raskem otsus. Otsuse tegemisel peab olema määravaks looma heaolu. Kui looma vaimne või füüsiline heaolu põhjustab pigem pidevalt valu ja vaeva, siis on mõistlik kaaluda lemmiklooma eutaneerimst.

Ilma veterinaarse näidustuseta loomi ei eutaneerita.

Eutanaasia protseduur teostatakse anesteesias loomale. Protseduur on valutu. Omanik võib kogu protseduuri looma juures olla, enamasti eelistatakse jätta koeraga hüvasti siis, kui ta on saanud esimese rahustava süsti ja uinunud.

Sisehaiguste ravi

,

Sisehaiguste alla kuuluvad seedetrakti haigused, südame- ja vereringe haigused, hingamisteede haigused, endokriinorganite haigused ja kuse-ning suguorganite haigused.

Lisaks kliinilisele ülevaatusele kasutame haiguste diagnoosimiseks kujutavat diagnostikat (röntgen– ja ultraheliuuringut) ja erinevaid laboratoorseid uurimismeetodeid kohapeal.
Vajadusel saadame uuritava materjali edasi Saksamaale Laboklini laboratooriumi, Tartu Veterinaar-ja Toidulaboratooriumi või Eesti Maaülikooli laboratooriumi.

Mitmete uuringute (vereproov, ultraheli) tegemisel peaks loom olema eelnevalt söömata. Seega oleks soovitav, et omanik ei oleks lemmikut paar tundi enne kliinikusse tulekut söötnud.

Kirurgia

,

Sooritatavad operatsioonid:

  • Lemmikloomade steriliseerimine ja kastreerimine, keisrilõige ja emakapõletiku kirurgiline ravi
  • Seedetrakti operatsioonid, alates suuõõne ja hammaste kirurgiast kuni soolestiku probleemide kirurgilise lahendamiseni (võõrkehad ja kasvajad suus, maos, soolestikus või päraku piirkonnas)
  • Songaoperatsioonid (naba-, kubeme-, lahkliha- ehk perineaalsong)
  • Onkoloogilised operatsioonid (piimanäärme kasvajad, nahakasvajad jm.)
  • Operatsioonid kuseteedes (kusekivide eemaldamine põiest ja kuseteedest)
  • Haavakirurgia ja nahaplastika
  • Silmakirurgia  (silmlaugude korrektsioon, lau pöördumine, kolmanda lau näärme väljalangemine jm.)
  • Erakorralist operatsiooni vajavad patsiendid saadame edasi Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikusse

Laboratoorsed uuringud

,

Kliiniku laboris teostame peamised vere- ja uriinianalüüsid, naha- ja punktaatide tsütoloogia, nahakaaped, trihhogrammi ja dermatofüüttestid. Uuringute vastused  saab tavaliselt juba sama visiidi käigus.

Vajadusel  kasutame spetsialiseerunud  laboratooriumite abi. Saadame uuritava materjali edasi  Saksamaale Laboklini laboratooriumi, Tartu Veterinaar-ja Toidulaboratooriumi või Eesti Maaülikooli laboratooriumi.

Mida täpsemalt uurime:

  • Vereproovidest uurime puna- ja valgeliblede ning vereliistakute hulka , vere biokeemilisi näitajaid  erinevate haigusseisundite kindlakstegemiseks.
  • Määrame vere progesterooni taseme optimaalse paaritusaja välja selgitamiseks.
  • Diagnoosime verest vektorsiirutajate poolt põhustatud haigusi (puukborrelioos, anaplasmoos, erlichioos).
  • Uriinist ja punktaatidest määrame erikaalu, uurime setet, erinevate rakkude olemasolu ja  bakterikultuure.
  • Naha- ja kõrvauuringutel võtame erinevaid proove, et tuvastada parasiite, baktereid, pärmi- ja seeninfektsioone
  • Peennõelaproove (FNA) ning biopsiad võtame erinevatest moodustistest nii nahal kui organitest. FNA proovid saadame spetsialiseerunud laboratooriumitesse.

Meelespea omanikule:

  • Enne vereproovi andmist peab loom olema 12 h söömata, sest söömine võib vereproovi tulemusi mõjutada.
  • Pideva ravi korral (kilpnäärme ala- või ületalitlus, diabeet, epilepsia jne.) konsulteerida enne vereproovi andmist oma loomaarstiga (küsida mitu tundi peab jääma ravimite võtmise ja proovi andmise vahele).
  • Kui loomal on joomise või pissimisega probleeme, siis võimalusel võetakse visiidi käigus uriiniproov. Loom ei tohi vahetult enne visiidile tulekut pissida.

Ultraheliuuringud

,

Ultraheliga uuritakse organismi pehmeid kudesid. Ultraheli sobib hästi kõhuõõne ja seal olevate organite, kasvajate, kuseteede, suguelundite ja tiinuse uurimiseks.
Ultraheli on ohutu ja valutu diagnoosimisvahend, mis tavaliselt ei vaja looma rahustamist.
Tiinuse ultraheli on võimalik teha alates 24. tiinuse päevast.

Röntgendiagnostika

,

Röntgenpildid on olulised diagnostilised vahendid erinevate sisehaiguste ja ortopeediliste probleemide uurimisel.

Röntgenpiltidega uuritakse:

  • Luustiku ja liigeste  ehitust ja terviklikkust
  • Rinna- ja kõhuõõnt
  • Südant – ja vereringet
  • Seedekulglat ja kuseteid
  • Röntgenuuringu abil saab tuvastada ka looma tiinust, samuti on röntgenuuring kontrastainega vajalik näiteks seedekulgla ja kuseteede pildistamisel.

Meelespea omanikule:

Röntgenpildi tegemisel on vaja omaniku abi looma fikseerimisel (Röntgenruumi ei tohi viibida rasedad ja alla 18-aastased).

Silmaarsti vastuvõtt

,

Silmahaiguste hulka kuuluvad nii silma enda kui ka silma ümbritsevate ja kaitsvate kudede haigused.
Keerulisemate silmahaiguste diagnostikat ja ravi  ning pärilike silmahaiguste uuringuid teostab regulaarselt kliinikus vastuvõtte tegev lemmikloomade silmaarst Ülle Kell.

Tervisekontroll

,

Regulaarse tervisekontrolliga saab varakult avastada võimalikke haigusi ning alustada õigeaegselt raviga.

Vanemate- ja kroonilisi haigusi põdevate koerte ja kasside tervis vajab eriti tähelepanelikku jälgimist. Üle 8-aastaste lemmikloomade tervisekontrolli soovitame kord aastas, et avastada normist kõrvalekalded juba enne lemmiklooma haigestumist. Eriti oluline on võimalikult varajane diagnoosimine kasside puhul, kuna kassid varjavad väga osavalt oma halba enesetunnet ja sümptomite avaldumisel võib kass olla juba väga tõsiselt haige. Nooremad koerad ja kassid saavad enamasti üle vaadatud iga-aastasel vaktsineerimisel.

Vaktsineerimine

,

Vaktsineerimise ehk immuniseerimise käigus tekivad looma organismis haiguste vastu antikehad (kaitsekehad), mis hoiavad ära looma haigestumise konkreetsesse haigusesse või kergendavad selle kulgu. Kordusvaktsineerimised teatud ajavahemike järel aitavad säilitada antikehade taset looma organismis.

Eesti Vabariigis on koerte marutaudi vastane vaktsineerimine kohustuslik. Koerte katk, parvoviirusinfektsioon ja nakkuslik maksapõletik (hepatiit) on Eestis praktiliselt kadunud tänu korralikule vaktsineerimisele. Parvoviirust võib esineda hooti varjupaikades ja halva hügieeniga kennelites. Nakkushaigustest ohustavad meie koeri leptospiroos ja kennelköha.

Kutsikate ja täiskasvanud koerte vaktsineerimine:

Kõigi nakkushaiguste (va marutaud) vastu on vajalik vähemalt kahekordne immuniseerimine neljanädalase vahega, marutaudi puhul piisab ühest vaktsineerimiskorrast. Sageli on vaja koerte katku, parvoviirusinfektsiooni ja hepatiidi vastu teha vaktsiin kolm korda, sest kutsika vaktsineerimist on alustatud 7-8 nädalaselt ja nelja nädala pärast tehtud kordusvaktsineerimine ei pruugi anda aastaks piisavat immuunsust. Enne vaktsineerimist ja vaktsineerimiste vahel on vajalik läbi viia ussikuur (parasiiditõrje).

Kordusvaktsineerimine tehakse koerale aasta pärast, sealt edasi vaktsineeritakse marutaudi vastu iga kahe aasta tagant, leptospiroosi ja kennelköha vastu igal aastal ning teised vaktsiinid vastavalt vaktsiinitootja soovitustele või koera elustiilile.

Koeraga välismaale sõites või näitusele minnes tuleb varakult kindlaks teha kohalikud nõuded vaktsineerimisele.

Sise- ja välisparasiitide tõrje

,

Siseparasiitide tõrje
Koertel ja kassidel võib vanusest sõltuvalt esineda mitmeid siseparasiite. Peamiselt solkmeid ja algloomi ning täiskasvanud koertel paelusse.

Ussirohi kutsikale ja kassipojale:
Kutsikatele on korralik kasvataja teinud ussikuuri juba paarinädalastelt ja korranud seda iga kahe nädala järel. Kindlasti tuleb ussirohtu anda nädal kuni 14 päeva enne kutsika vaktsineerimist. Kutsikat, kel on siseparasiitide tõrje tegemata, ei vaktsineerita. Edasi saab kutsikas ussirohtu kuni kuuekuuseks saamiseni kord kuus. Kassipoegadel võib puudulik või tegemata jäänud parasiiditõrje olla köha põhjuseks. Parasiitide areng organismis nõrgendab loomade immuunsüsteemi, mille tagajärjel võivad loomad kergemini haigestuda.

Ussirohi täiskasvanud koerale ja kassile:
Profülaktiliselt antakse koerale ussirohtu igal aastaajal ehk neli korda aastas. Vajadusel siis, kui olete looma väljaheites või tagakehal näinud parasiite.
Vabalt väljas liikuv kass peab jahti ja püüab närilisi ning võib saada solkmed, paelussi või mõne ainurakse parasiidi. Selline kass peaks saama parasiiditõrjet vähemalt kord kvartalis.

Tiine koera ussikuur:
Tiinuse ajal aktiveeruvad emaskoera organismis parasiitide algvormid. Üldiselt soovitatakse anda ussirohtu alates 40. tiinuspäevast kuni kutsikate kahenädalaseks saamiseni, annustamise intervall sõltub kasutatavast ravimist.

Reisiva koera ussikuur (Ehhinokoki tõend):
Mõnedesse riikidesse sõiduks peab koera europassis olema märge, et koer on saanud profülaktiliselt 1 ööpäev kuni 5 ööpäeva enne riiki saabumist paelussi Ehhinokoki vastu ravimit. Selleks peab koeraga tulema kliinikusse, kus koer saab tema kaalule vastava koguse ussirohtu. Loomaarst kinnitab toimingu europassis oma allkirja ja pitsatiga. Sagedamini reisivatele koertele kohandatakse 28-päevase intervalliga ussikuur.

 

Välisparasiidid

Eestis enamlevinud välisparasiitideks koertel on kirbud ja puugid, kassidel kirbud, puugid ja sügelislestad kõrvas.

Kirbud
Eestis levinud kassikirp (Ctenocephalides feli) parasiteerib ka koeral. Koerakirp (C.canis) seevastu on meil praktiliselt väljasurnud liik.
Kuna kirbud armastavad sooja ja niiskust, on nende lemmikaastaajaks suvi, augustis saavutab kirbuhooaeg tavaliselt haripunkti. Mõistlik oleks hakata profülaktilisi kirbutõrjevahendeid (rihm, tilgad, tabletid) kasutama juba aprillis ja teha seda kuni külmade tulekuni. Mõnel juhul, kui loom on väga allergiline, isegi aastaringselt. Kui loom on kirbud kusagilt juba korjanud, tuleks teda kirbušampooniga pesta, seejärel võtta kasutusele mõni profülaktiline vahend ja töödelda spetsiaalse aerosooliga kogu korterit, eriti magamisaseme ümbrust.
Kirp on koerte ja kasside paelussi (koeraviik – Dipylidium caninum) vaheperemees, seega tuleb kirbukahtluse korral lisaks kirbutõrjele teha loomale ka ussikuur.

Puugid
Eestis on levinud puugid – Ixodes ricinus ja Ixodes persulcatus. Neid leidub heinamaadel, võsas, metsas, parkides.
Puugil on kaks aktiivsusperioodi: kevadine ja sügisene, olulisem neist on esimene.
Puugid võivad levitada järgmisi haigusetekitajaid: Borrelia burgdorfer (borrelioos), Anaplasma phagocytophilum (anaplasmoos), Babesia canis (babesioos ehk piroplasmoos). Viimase haiguse levikuala jääb Lätist lõunapoole.
Juba varakult, enne puugihooaega tuleb alustada puugitõrjevahendite kasutamist ja kasutada neid järjekindlalt hilissügiseni (sobivad spot-on-nahatilgad, puugirihmad, aerosoolid, tabletid). Koeraga lõuna poole reisides on põhjust puugitõrjet veel kord korrata, puugitõrjet tuleb teha kõigile pere loomadele korraga.

Sügelislest ehk süüdiklest
Sügelislest ehk Sarcoptes scabiei var.canis põhjustab kärntõbe. Kärntõbe nimetatakse tihti ka rebase haiguseks, sest seda esineb palju nii rebastel kui kährikutel, koer ei pea nakkuse saamiseks haige loomaga kontaktis olema, sest lestad püsivad väliskeskkonnas päevi. Profülaktilist tõrjet (täpilahused, tabletid) vajavad enamasti jahikoerad.

Kõrva sügelislest
Kõrva sügelislest ehk Otodectes cynotis pesitseb kuulmekäigus ning on üsna nakkav. Kui perre võetakse näiteks tänavalt leitud kassipoeg, kel kõrvad justkui kohvipuru täis, siis varsti kratsivad kõik koos elavad koerad ja kassid oma kõrvu ning tuleb ette võtta käik loomaarstile. Õnneks on see hästi ravitav ja inimesele ei nakku.

Kõõmalest (Cheyletiella perekonna liigid) tekitab ka sügelusega kulgevat haigust nii koertel kui kassidel. Seda kutsutakse ka kõndivaks kõõmaks, sest haigestunud loomadel on seljas valge helbeline kõõm, mille hulgas liiguvad lestad. Seda liikumist võib luubiga näha. Haigus on üsna nakkav. Kõiki kontaktis olnud loomi tuleb ravida.

Täid ja väivid
Täid ja väivid kahjustavad eelkõige lemmikloomade nahka ning on paelusside vaheperemeesteks. Täisid ja väive esineb lemmikloomadel Eestis väga harva.

Vagellest
Vagellest ehk Demodex canis põhjustab haigust nimega demodikoos, mis iseneenesest ei ole nakkusliku kuluga. Vagellest elab ka niiöelda normaalse looma organismis ja mingit haigestumist ei pruugi alati põhjustada.