Regulaarse tervisekontrolliga saab varakult avastada võimalikke haigusi ning alustada õigeaegselt raviga.

Vanemate- ja kroonilisi haigusi põdevate koerte ja kasside tervis vajab eriti tähelepanelikku jälgimist. Üle 8-aastaste lemmikloomade tervisekontrolli soovitame kord aastas, et avastada normist kõrvalekalded juba enne lemmiklooma haigestumist. Eriti oluline on võimalikult varajane diagnoosimine kasside puhul, kuna kassid varjavad väga osavalt oma halba enesetunnet ja sümptomite avaldumisel võib kass olla juba väga tõsiselt haige. Nooremad koerad ja kassid saavad enamasti üle vaadatud iga-aastasel vaktsineerimisel.

Vaktsineerimise ehk immuniseerimise käigus tekivad looma organismis haiguste vastu antikehad (kaitsekehad), mis hoiavad ära looma haigestumise konkreetsesse haigusesse või kergendavad selle kulgu. Kordusvaktsineerimised teatud ajavahemike järel aitavad säilitada antikehade taset looma organismis.

Eesti Vabariigis on koerte marutaudi vastane vaktsineerimine kohustuslik. Koerte katk, parvoviirusinfektsioon ja nakkuslik maksapõletik (hepatiit) on Eestis praktiliselt kadunud tänu korralikule vaktsineerimisele. Parvoviirust võib esineda hooti varjupaikades ja halva hügieeniga kennelites. Nakkushaigustest ohustavad meie koeri leptospiroos ja kennelköha.

Kutsikate ja täiskasvanud koerte vaktsineerimine:

Kõigi nakkushaiguste (va marutaud) vastu on vajalik vähemalt kahekordne immuniseerimine neljanädalase vahega, marutaudi puhul piisab ühest vaktsineerimiskorrast. Sageli on vaja koerte katku, parvoviirusinfektsiooni ja hepatiidi vastu teha vaktsiin kolm korda, sest kutsika vaktsineerimist on alustatud 7-8 nädalaselt ja nelja nädala pärast tehtud kordusvaktsineerimine ei pruugi anda aastaks piisavat immuunsust. Enne vaktsineerimist ja vaktsineerimiste vahel on vajalik läbi viia ussikuur (parasiiditõrje).

Kordusvaktsineerimine tehakse koerale aasta pärast, sealt edasi vaktsineeritakse marutaudi vastu iga kahe aasta tagant, leptospiroosi ja kennelköha vastu igal aastal ning teised vaktsiinid vastavalt vaktsiinitootja soovitustele või koera elustiilile.

Koeraga välismaale sõites või näitusele minnes tuleb varakult kindlaks teha kohalikud nõuded vaktsineerimisele.

Siseparasiitide tõrje
Koertel ja kassidel võib vanusest sõltuvalt esineda mitmeid siseparasiite. Peamiselt solkmeid ja algloomi ning täiskasvanud koertel paelusse.

Ussirohi kutsikale ja kassipojale:
Kutsikatele on korralik kasvataja teinud ussikuuri juba paarinädalastelt ja korranud seda iga kahe nädala järel. Kindlasti tuleb ussirohtu anda nädal kuni 14 päeva enne kutsika vaktsineerimist. Kutsikat, kel on siseparasiitide tõrje tegemata, ei vaktsineerita. Edasi saab kutsikas ussirohtu kuni kuuekuuseks saamiseni kord kuus. Kassipoegadel võib puudulik või tegemata jäänud parasiiditõrje olla köha põhjuseks. Parasiitide areng organismis nõrgendab loomade immuunsüsteemi, mille tagajärjel võivad loomad kergemini haigestuda.

Ussirohi täiskasvanud koerale ja kassile:
Profülaktiliselt antakse koerale ussirohtu igal aastaajal ehk neli korda aastas. Vajadusel siis, kui olete looma väljaheites või tagakehal näinud parasiite.
Vabalt väljas liikuv kass peab jahti ja püüab närilisi ning võib saada solkmed, paelussi või mõne ainurakse parasiidi. Selline kass peaks saama parasiiditõrjet vähemalt kord kvartalis.

Tiine koera ussikuur:
Tiinuse ajal aktiveeruvad emaskoera organismis parasiitide algvormid. Üldiselt soovitatakse anda ussirohtu alates 40. tiinuspäevast kuni kutsikate kahenädalaseks saamiseni, annustamise intervall sõltub kasutatavast ravimist.

Reisiva koera ussikuur (Ehhinokoki tõend):
Mõnedesse riikidesse sõiduks peab koera europassis olema märge, et koer on saanud profülaktiliselt 1 ööpäev kuni 5 ööpäeva enne riiki saabumist paelussi Ehhinokoki vastu ravimit. Selleks peab koeraga tulema kliinikusse, kus koer saab tema kaalule vastava koguse ussirohtu. Loomaarst kinnitab toimingu europassis oma allkirja ja pitsatiga. Sagedamini reisivatele koertele kohandatakse 28-päevase intervalliga ussikuur.

 

Välisparasiidid

Eestis enamlevinud välisparasiitideks koertel on kirbud ja puugid, kassidel kirbud, puugid ja sügelislestad kõrvas.

Kirbud
Eestis levinud kassikirp (Ctenocephalides feli) parasiteerib ka koeral. Koerakirp (C.canis) seevastu on meil praktiliselt väljasurnud liik.
Kuna kirbud armastavad sooja ja niiskust, on nende lemmikaastaajaks suvi, augustis saavutab kirbuhooaeg tavaliselt haripunkti. Mõistlik oleks hakata profülaktilisi kirbutõrjevahendeid (rihm, tilgad, tabletid) kasutama juba aprillis ja teha seda kuni külmade tulekuni. Mõnel juhul, kui loom on väga allergiline, isegi aastaringselt. Kui loom on kirbud kusagilt juba korjanud, tuleks teda kirbušampooniga pesta, seejärel võtta kasutusele mõni profülaktiline vahend ja töödelda spetsiaalse aerosooliga kogu korterit, eriti magamisaseme ümbrust.
Kirp on koerte ja kasside paelussi (koeraviik – Dipylidium caninum) vaheperemees, seega tuleb kirbukahtluse korral lisaks kirbutõrjele teha loomale ka ussikuur.

Puugid
Eestis on levinud puugid – Ixodes ricinus ja Ixodes persulcatus. Neid leidub heinamaadel, võsas, metsas, parkides.
Puugil on kaks aktiivsusperioodi: kevadine ja sügisene, olulisem neist on esimene.
Puugid võivad levitada järgmisi haigusetekitajaid: Borrelia burgdorfer (borrelioos), Anaplasma phagocytophilum (anaplasmoos), Babesia canis (babesioos ehk piroplasmoos). Viimase haiguse levikuala jääb Lätist lõunapoole.
Juba varakult, enne puugihooaega tuleb alustada puugitõrjevahendite kasutamist ja kasutada neid järjekindlalt hilissügiseni (sobivad spot-on-nahatilgad, puugirihmad, aerosoolid, tabletid). Koeraga lõuna poole reisides on põhjust puugitõrjet veel kord korrata, puugitõrjet tuleb teha kõigile pere loomadele korraga.

Sügelislest ehk süüdiklest
Sügelislest ehk Sarcoptes scabiei var.canis põhjustab kärntõbe. Kärntõbe nimetatakse tihti ka rebase haiguseks, sest seda esineb palju nii rebastel kui kährikutel, koer ei pea nakkuse saamiseks haige loomaga kontaktis olema, sest lestad püsivad väliskeskkonnas päevi. Profülaktilist tõrjet (täpilahused, tabletid) vajavad enamasti jahikoerad.

Kõrva sügelislest
Kõrva sügelislest ehk Otodectes cynotis pesitseb kuulmekäigus ning on üsna nakkav. Kui perre võetakse näiteks tänavalt leitud kassipoeg, kel kõrvad justkui kohvipuru täis, siis varsti kratsivad kõik koos elavad koerad ja kassid oma kõrvu ning tuleb ette võtta käik loomaarstile. Õnneks on see hästi ravitav ja inimesele ei nakku.

Kõõmalest (Cheyletiella perekonna liigid) tekitab ka sügelusega kulgevat haigust nii koertel kui kassidel. Seda kutsutakse ka kõndivaks kõõmaks, sest haigestunud loomadel on seljas valge helbeline kõõm, mille hulgas liiguvad lestad. Seda liikumist võib luubiga näha. Haigus on üsna nakkav. Kõiki kontaktis olnud loomi tuleb ravida.

Täid ja väivid
Täid ja väivid kahjustavad eelkõige lemmikloomade nahka ning on paelusside vaheperemeesteks. Täisid ja väive esineb lemmikloomadel Eestis väga harva.

Vagellest
Vagellest ehk Demodex canis põhjustab haigust nimega demodikoos, mis iseneenesest ei ole nakkusliku kuluga. Vagellest elab ka niiöelda normaalse looma organismis ja mingit haigestumist ei pruugi alati põhjustada.

 

Koerte ja kasside hammaste seisund on looma tervise ja heaolu seisukohast väga oluline. Hambakivi ja pidev põletik suus võivad põhjustada valu ja mitmete muude organite kahjustusi.

Suuhügieeni seisukohalt on väga oluline profülaktiline hambahooldus. Mitmed probleemid on ennetatavad, kui käia korralises hambakontrollis. See tuleb teha alati üldanesteesias, sest niisama suhu piilumine ei anna adekvaatset pilti suu ja hammaste seisukorrast. Samal ajal saab ka eemaldada hammaste pinnale kogunenud katu ja kivi.

Hambakontrolli käigus tehakse patsiendile raviplaan ja antakse omanikule täpsed juhised edaspidiseks hoolduseks ja järgmisteks kontrollideks.Hambakatt, hambakivi ja igemepõletik ei ole tühine kosmeetiline viga, vaid tõsine probleem, millega kaasneb parodontiit, kudede kahjustus ja hammaste väljalangemine. Pidev põletik suus nõrgendab kassi organismi ja muudab vastuvõtlikuks teistele haigustele.

Kassile peaks tegema esimese suuõõne ja hammaste ülevaatuse kolmeaastasena. Igal juhul tuleb pöörduda arsti poole, kui igemed punetavad, veritsevad või kassi hingeõhk haiseb.
Mitmete uuringute (vereproov, ultraheli) tegemisel peaks loom olema eelnevalt söömata. Seega oleks soovitav, et omanik ei oleks lemmikut paar tundi enne kliinikusse tulekut söötnud.